Ülesanne 31

1)Draama-tõsise sisuga näidend
näidend-Laste,lühi,värssnäidend
dialoog-kahekõne
remark-(ääre)märkus
vaatus-Näidend kolmes vaatuses
2)Käisin vaatamas meie klassi etendust.See tuli neil hästi välja ja mulle meeldis see ka.See oli hea,kui hunt ajas teisi loomi minema.Tegelased oleks võinud kõvemini rääkida.
3)a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun.
Mati Unt-Vanemuine:"Laulatus",Noorsooteater:"Torquato Tasso",Eesti Draamateater: "Tütarlaps ja surm",Soome Rahvusteater: "Portree",Endla: "Deemon,Von Krahli Teater:"Stiil ehk mis on maailma nimi",Rakvere teater: "Majahoidja",Vanalinnastuudio: "Kärbeste saar",Sadamateater:"Romeo ja Julia",
Neeme Kuningas-"Valge Daam" 1991 Rahvateater "Randlane", Haapsalu
"Tristan ja Isolde" 2008 RO Estonia,"Boriss Godunov" 2000 Nantes'i ooperiteater, Prantsusmaa.
Eduard Toman-"Tuulepealne maa" [Actor]
Uppuv laev (2008) TV episode [Actor]
Mis saab? (2008) TV episode [Actor]
Vaikus (2008) TV episode [Actor]
Vapsid (2008) TV episode [Actor]
Tulivesi (2008) TV episode [Actor]
Tulivesi (1994) [Actor]
Eino Baskin-
Vana daami visiit (2006) .... Claire'i abikaasa Moby
"Õnne 13" (1993) TV series .... Aleksander (unknown episodes)
Teisikud (1982) (TV) .... Toimetaja
31. osakonna hukk (1980) (TV) .... Krank
Kunksmoor ja kapten Trumm (1978) (voice) .... Kapitan Trumm
Kunksmoor (1977) (voice) .... Kapitan Trumm
Ivo Eensalu-Aapeli / Ivo Eensalu, "Üle linna Vinski"
Jevgeni Ðvarts, "Lumekuninganna" (koos Virve Koppeliga)
Ene-Maris Tali, "Pailapsiin"
Ene-Maris Tali, "Lumemöldrid lumeveskis"
Jekaterina Borissova, "Õnnelik lõpp" (koos Virve Koppeliga)
Janno Põldma, "Dþuudopoisid" (koos Virve Koppeliga)
Artur Omre, "Angerjas karris"
Astrid Lindgren, "Väikevend ja Karlsson katuselt" (koos Virve Koppeliga)
Hendrik Toompere-Nukuteater "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005,Pospiúilovâ "Printsess ja kaja", 1976,Muumimuinasjutt", 1974.

4)mahorka-liik tubakat
külimit-mittu
rehnut-arvestus
kuliss-teater näitesein

Ülesanne 29

Friedrich Reinhold-FRIEDRICH REINHOLD sündis 26. detsembril 1803. aastal pärisorja pojana Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas ja kasvas üles Kaarli, hiljem Ohulepa mõisas.Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas järgnevad 44 aastat Võrus linnaarstina.Peamiselt ümberjutustustena on Kreutzwaldi loomingust laste lugemisvaras veel „Kalevipoeg“ (1857-61) kui eesti kultuuri tüvitekst, aga ka mõistujutud kilplastest (1857) ja Reinuvader Rebasest (1850).

Jüri Parijõgi-Sündis Siberis,mis asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Kunda linna külje all. Jüri Parijõgi kirjelduse järgi maju ehitama.Täiskasvanuks sai neist peale Jüri Parijõe kolm venda ja õde.

Aino Pervik-Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.


Jaan Rannap-Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.

Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.
Sai Valgetähe IV klassi teenetemärk 2010.http://4.bp.blogspot.com/_uO_cVvfqwe4/SB81uOPOafI/AAAAAAAAADI/6j4c4tjikpU/s320/hr_Rannap%2520II.jpg

Leelo Tungal-Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005.http://blog.ekspress.ee/fotodb/AAF9294FA89D418FC225717E004640DF/$file/tn_eefv-6qagzm.jpg

Jaan Kross-Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust.Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.http://klassikaraadio.err.ee/images/files/Jaan_Kross1.jpg

Tiia Toomet-Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas[1]) on eesti kirjanik.
Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.
Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.
http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000062/1b5ebff7-1dd1-4c03-aa90-2fc32acb7ff5.jpg

Andrus Kivirähk-Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000063/4b8f0da4-c896-4803-9113-290567371723.jpg

Jaanus Vaiksoo-Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.Alates 2000. aastast, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat "Neli hommikut ja üks õhtu", on ta avaldanud lastele hulga jutu- ja luuleraamatuid ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka. Tema lasteloomingule on omane tegevuslikkus ning poistekeskne ja looduslähedane elukujutus.https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_DskM-YjV0aeZmjXUW7l0y2JNXtEqnLfjG9mWzT5ZuIL3Q1S9giggfVG5szmwJXWFvXJZs62ay-Rf7FZTDuctKFbP5NkOb8wCc25H8R_Z3tFnb0-BJQvrNPjNEN2UwA2VPFXJPRDN93M6/s320/PxxeUm2yH3Of9S4.jpg

ülesanne24

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm raiutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.

Torm pitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.

Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, kaevab, peksab , vaevab, sööstab, pitsutab, väsib, põlvitab, embab, ....................... .
Puud oigavad .

Ülessanne 25

harjutus 1:
annulleerima,sõbralikkus,grammofon,järeleandlikkusele.
harjutus 2:
korrektne,reetlikkusest,järeleandlikkusele.
harjutus 3:

Ülesanne 23

Imelik: Noh poisid mängin teile oma uut lugu.
Sõbrad: Olgu,aga see olgu hea lugu.
Imelik: Küll see on hea lugu see meeldib teile.
Tõnisson:Lähme õue poisid,mis me siin toas oleme.
Poisid: Muidugi,lähme õue!
Imelik: Poisid teil palli on millega mängida õues.
Poisid: ei ole,aga võib ju mängida midagi jooksu teemalist näiteks kulli.
Imelik:Ma ei tahaks ennast higiseks ajad pärast haisen nagu parm.
Poisid:Mida sa kardad me kõik haiseme pärast nagu parmud.
Imelik:Olgu ma tulen siis teiega õue mängima.

ülesanne 21

4.Kevade:
Eesti film aastast 1969, film põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Toimetaja – Silvia Kiik, Režisööri assistent – Mall Jaakson, Monteerija – Ludmilla Rozenthal. Peaosatäitjad: Arno Liiver, Aare Laanemets, Rein Aedma, Riina Hein jpt.Film on tehtud Oskat Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule. Film kattub suures osas raamatuga ja seal võite näha kõiki romaanis armsaks saanud tegelasi.
Mulle meeldib see film, sest see on päris põnev ja see räägib noorte koolielust. Sain sealt teada, kuidas õpiti vanasti koolides.
5.Viimne reliikvia:
Eesti film aastast 1969, Lavastaja: Grigori Kromanov.
Näitlejad: Ingrida Andrina, Aleksandr Goloborodko, Elsa Radzina, Rolan Bõkov, Eve Kivi, Uldis Vazdik, Raivo Trass, Peeter Jakobi ja Karl Kalkun jt.
Produtsent: Stephen Hillenburg. Helilooja: Uno Naissoo.
"Liivimaa parim ratsutaja" Hans von Risbieter tutvub ratsaretkel kauni Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on lahkesti nõus nad paari panema, kui saab enda valdusse Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Verepulmaks muutunud pulmapeolt päästab Agnese aga hoopis vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Ülejäänu, nagu teada on ajalugu.
6.ISSI LASTEAED:
Filmi loojad:Steve Carr
Tähtsamad tegelased:Eddie Murphy ja Jeff Garlin.
Reklaaminduses töötavad Charlie (Eddie Murphy) ja Phil (Jeff Garlin) vallandatakse ja ei leia uut tööd. Et end rahahädast päästa otsustavad nad avada Charlie kodus lasteaia. Peagi on nende hoole all mitmed lapsed ja lasteaed kogub populaarsust. Kuid see odav ja lastesõbralik lastead on pinnuks silmas Chapmani Akadeemiale – eliiteelkool, kus direktor proua Harridan (Anjelica Huston) ranget distsipliini nõuab ja koolivormides neljaaastastel lastel võõrkeeli tuupida laseb.
7.''Soovide puu'' (2008)
Filmi produtsent on Karin Reinberg-Šestakov. Käsikirja on kirjutanud Martin Algus. Muusika eest vastutab Leslie Laasner. Filmi lavastustöö on teinud Liina Paakspuu. Operaator on Mait Mäekivi.
Peaosades mängivad Elina Pähklimägi, Marilyn Jurman Ago Soots, Erki Laur, Andres Tabun, Elina Reinold.
Noor maatüdruk Liina (Elina Pähklimägi) tahab alustada iseseisvat elu. Lootes linnas paremaid võimalusi leida, sõidab ta Tallinna oma sugulase Ave (Marilyn Jurman) juurde. Talle võõras linnas kohtub Liina erinevate mikromaailmadega, mille asukateks on rohkem või vähem kentsakad inimesed meie ümbert. Nad kõik soovivad midagi, on kuhugi teel. Nende soovide ja reaalsuse kokkupõrkel tekib absurdimaigulisi ja kurbnaljakaid olukordi. Kohanemisraskustega maadeldes leiab Liina lõpuks selle, mis aitab tal edasi minna, selle, mida ta tegelikult otsima tuli — iseenda.
8.Detsembrikuu kuumus- 2008
Stsenarist- Lauri Vahtre, Mihkel Ulman
Režisöör- Asko Kase
Operaator- Kjell Lagerroos F.S.C.
Peaosatäitjad- Sergo Vares, Liisi Koikson, Mait Malmsten, Tõnu Kark
Sisukokkuvõtte- Detsembrikuumus“ on ajalooline action-draama, mis põhineb Tallinnas 1924. aasta 1. detsembril aset leidnud kommunistlikul riigipöördekatsel. Vastabiellunud Tanel ja Anna Rõuk on otsustanud Eestist jäädavalt lahkuda, kuid nende ärasõidupäeva hommikul algab mäss. Tanel, kes on end just armeest lahti võtnud, kistakse tagasi tegevusse, et päästa oma naine. Verise öö sündmused paljastavad kindralite ja riigijuhtide tegevuse või tegevusetuse ning kulmineeruvad salajase abipalvega, mille saatmist ainult Tanel saab takistada, et päästa noore vabariigi iseseisvus.
9.Magnus- 2007
Stsenarist- Kadri Kõusaar
Režisöör-Kadri Kõusaar
Operaator- Pawel Sobczyk
Peaosatäitjad- Kristjan Kasearu, Mart Laisk, Merle Jääger, Kerli Toim, Marika Korolev
Sisukokkuvõtte- Tundlik poiss Magnus (Ruuben Rekkor) kasvab ües õhustikus, kus keegi temast eriti ei hooli. Magnuse vanemad arvavad, et lapsed kasvavad ise - kui toit laual ja katus pea kohal, pole lastel muud vaja. Magnus põeb kopsuhaigust, mida peetakse ravimatuks, ja mängib surmaga kummalisi mänge. Kümme aastat hiljem on Magnuse haigus välja ravitud; noormehe surmasoov on aga hoopis süvenenud. Kui täiskasvanud Magnus (Kristjan Kasearu) teeb juba teise enesetapukatse, ärkab tema isa (Mart Laisk) südametunnistus. Ta üritab poega õpetada elu nautima, kuni shokeeriva lõpplahenduseni.
10.''Nukitsamees''
Stsenaristid: Helle Karis, Helgi Oiderma, Olav Ehala
Režissöör: Helle Karis
Operaator: Ago Ruus
Tähtsaimad osatäitjad: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu
Filmi valmimisaeg: 1981 a.
Kokkuvõte sisust: ''Nukitsamees'' on tore film, mis sobib vaatamiseks nii lastele kui ka vanematele inimestele. Filmis ''Nukitsamees'' eksivad metsa ära kaks väikest last, kes sattuvad ühe Metsamoori juurde. Metsamoor on nende vastu väga kuri ja lapsed kavatsevad põgeneda tema juurest. Põgenedes võtavad nad kaasa aga metsakollide noorima lapse ja üritavad temast korraliku lapse kasvatada. See saab olema palju raskem kui nad arvanud olid.

Ülesanne 21

Edetabel:
1.Vallatud kurvid.Filmi loojad on Kaljo Kiisk,Yuli Kun.Rezissöörid on Dagmar Normet,Sandor Stern.Osatäitjad on Terje Luik Vaike / Maret,Rein Aren ... Raivo,Peeter Kard ... Heino, Eve Kivi ... Evi, Harijs Liepins ... Ants,Jaanus Orgulas ... Peeter,Inga Piirits ... Anni, Heiki Roots ... Tommi.Filmi valmimisaeg on 29 Detsembril aastal 1959.Film on tehtud Eestis.See räägib kuidas nad oma külgkorvide mootoratastega sõidavad.
2.Sügisball.Stsenarist Veiko Õunpuu,Rezissöör Veiko Õunpuu,Operaator Mart Taniel.
Peaosatäitjad Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Maarja Jakobson, Mirtel Pohla, Sulevi Peltola, Iris Persson.Film valmimisaeg on 2007 aastal.
Sügisball” on film, mis räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias.
3.Vanad ja kobedad saavad jalad alla.Stsenarist Peep Pedmanson,Rezissöör Rando Pettai,Operaator Mait Mäekivi.Peaosatäitjad Henrik Norman, Madis Milling, Piret Laurimaa.Naljakas, kuid mitte mingil juhul naeruväärne lugu maalt pärit andekast raadio DJ’st, kes olude sunnil elab, magab, sööb ja hingab raadiostuudios.Ta unistab oma kodust, tõelisest armastusest ja soojast söögist.Kui aga väljamõeldis põrkub tõelise armastusega, peab õnneliku lõpu nimel sekkuma lausa NATO.Filmivalmimisaeg on aastal 2003.

ülesannne 19

1. Mis on filmikunst?
2. Nimeta filmižanrid.
3. Nimeta mängufilmide liike (vähemalt 5)
4. Milliseid auhindu antakse parimatele filmidele?
5. Vaata Eesti filmide loendist, mis oli esimene Eesti film. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režissöör.
6. Mis on sinu lemmikfilm? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmikfilm, mis sulle selle juures meeldib.
1)Filmikunst on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2)Filmide jaotus žanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne.
3)Mängufilmid on fantaasiafilm,seiklusfilm.pornofilm,krimifilm,komöödiafilm.
4)Parimatelefilmidele antakse Oscar ja Kuldgloobus.
5)Eesti esimene film oli Karujaht Pärnumaal režissöör oli Johannes Pääsuke film ilmus aastal 1914.
6)Mu lemmik film on Kiired ja Vihased.See räägib kuidas inimesed sõidavad ööseti võidu.See on minu lemmik film selle pärst et see on hea äge film.Mulle meeldib kuidas nad oma tuunitud autotega sõidavad ringi.See film on hea selle pärast.

7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks?
8. Kes panid aluse filmikunstile?
9. Millal loodi esimene tummfilm?
10. Millal loodi esimene helifilm?
11. Millal loodi esimene värvifilm?
12. Kes on stsenarist?
13. Kes on režissöör?
14. Kes on operaator?
15. Kes on produtsent?
16. Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded?
17. Mida peab oskama näitleja?
18. Kui saaksid võimaluse aidata kaasa filmi loomisele, siis kes sooviksid olla: stsenarist, režissöör, operaator, produtsent, kunstnik või näitleja? Põhjenda oma valikut viie lausega.
7)Filmikuntsi algus on aastal 1895.
8)Filmikuntsile panid alused Vennad Lumiere´d.
9)Esimene tummfilm loodi aastal 1895.
10)Esimene helifilm oli aastal 1927.
11)Esimene värvifilm oli aastal 1935.
12)Stsenarist on kes kirjutab stsenaariumi ehk filmi üksikasjaliku kavandi.
13)Režissöör on filmi lavastaja juhib näitlejate ja filmjate tegevust ning annab filmile isikupära.
14)Operaator on filmi filmija.
15)Produtsent on filmistuudio omanik või selle esindaja hangib filmi tegemiseks raha ja teeeb reklaaami.
16)Filmi tegemise kunstniku ülesanded on kujundab võttepaigad,näitlejate riietust,valib filmimiskoha,abiks kostumeerijatele.
17)Näitleja peaks oskama hea keskendumis võimega,hea näoilme,oskama stseene hästi mängida.
18)Tahaksin olla operaator kuna siis filmiksin hästi või polla paremini kui kutseline operaator.

Ülesanne 18

Ma sain enda kohta teada seda,et ma olen väga koostöövõimeline.
Ma olen väga täpne inimene kes teeb õigeks ajaks asjad valmis.
Ma olen väga taktitundeline,abivalmis,kaastundlik.
Kiirgan sümpaatiat ja sõbralikust.Suhetes olan ma kohuse ja vastutustundega.Minu tüüp on ESFJ minu esmane mulje on laiamatu ja elegantne kuid olen armas.Olen hea suhtleja.Proovin saavutada head koostööd teiste inimestega.Olen võimeline nägema oma vigu elus.Ma olen väga organiseeritud inimene elus.Kutsesuundumus on pealmiselt kaubandus,kontoritöö,konsultandina.Põhiväärtus on mul elu ja elurõõm.Mu populaarsemad elukutsed on tervisehoid,haridus,sotsiaalteenused,äri,teenindusfäär,kantseleitöö.

Ülesanne 17. "Ramps ja oranž jalgratas" II

2) 3 peatükis võiks rääkida kuidas nad saavad pätti teada ja vahistavad ta.

3)
Toimub Emajõe ligidal Supilinnas.
Mari-on uudishimulik,Reilika on-on kes tahtis kuritegu uurida Mati ja teised poisid tahtsid tüdrukutele halba.
Tüdrukd ütlesid poistele et varas on pika mantliga kauboi poisid jäid uskuma ja püüdsid selle mehe kinni.
4) mul läks aint see pihta et nad vahistavad pätti.

„Ramps ja oranž jalgratas“

1.Suvel võiks olla see tegevus mida ramps ja oranž.Tegelased on jalgratas ja oranž.Põhi sündmused on kui nad kohtuvad,mis nad teevad,kas saavad mingi pahandusega hakkama.Tegevus toimuks õues,skatepargis seal nad saava kokku.Selle loo sisu oleks kui nad saavad kokku ja mängivad.

A.minu juttuga läks kokku see et see toimus suvel.

Küsimused:
1.Mida Mari tegi kui ta uksest välja tuli?
2.Keda tahtis Mari kutsuda õue?
3.Missugune koer jookisis marile järele?
4.Kus tomius tegevus?
5.Kes on sirelilla kleidiga naine?
6.Kes on kurieteo ohvrid siin loos?
7.Millelt Mari kraapis värvi maha?
8.Kes on kõrval tegelased?
9.Mis värvi oli rattas?
10.Mis oli varaste saak?

Ülesanne 15. Sünonüümid ja antonüümid

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:
vaene – kerjuslik,puupaljas,paljas nagu püksinööp
roheline –'väga haljas, haljas
laps –inimlaps,lapsepõnn,põngerjas
jooksma –liduma,punuma,nagu tuulispask
julge –kartmatu,vapper,külma verega
õpilane –koolilaps,koolipoiss,koolijüts,
sööma –suupistet,roogasid maitsma,
ohtlik –riskantne, nagu kahe tule vahel,läheb {jalge all} tuliseks
meeldima –meeltmööda,meelepärane, südant mööda olema
väljamõeldis – fantaseering,mõttekujutelm,luul

NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile –KORTSUS,KROBELINE
helde –KITSI
lähedane –KAUGE
virk –LAISK
lõbus –LÕBUTU
kitsas –LAI,AVAR
hapu –MAGUS
raske –KERGE
tuhm –ERE,HELE
puhas –MUST

Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta vähemalt 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.


JUTT
elas kord üks koolijüts.Ta oli lapsepõlves üks heaa põngerjas.Tema hea küljed olid,et ta jooksis nagu tuulispask.Präelt on ta üks hea jooksja enda koolis ta lidub kõikidest kiiremini.Tema keha kaalu võrreldes minu klassi poisiga jääb ta alla ta on lihtsalt nii kerge.Tema toad on tavaliselt väga mustad.Tema elu on lõbutu kuna tal pole sõpru.Poisi tuba on tal avar,lai ja ere.Poiss on väga julge ta ei karda ühtegi poissi kuna ta oskab kohe ära joosta.Poisi nägu on sile.Tema toidud on väga magusad ja talle ise ka ei meeldi oma toidud kuna need on nii magusad.Tema koer on väga laisk kuna ta aint lamab ja midagi rohkem ta ei tee.Tal on väga palju väljaleiutisi tal on väga hea fantaasia.Tema kodu õue muru on väga peaaegu roheline.Tema maja on talle meelepärane.Talle meeldib riskida oma eluga see oleks nagu tal välja kutse.Tema vanemad on heled südamega.Vanemad aitavad teda kui tal on vaja abi.Nenedl on vähe raha kuna ema ja isa saavad väga vähe palka.Poiss on kiindunud oma vanematesse.

„Meil juhtub koolis nii naljakaid asju“.

„Meil juhtub koolis nii naljakaid asju“
Meil on juhtunud naljakaid asju klassiga. Kõige rohkem nalja saab siis kui Janari teeb nalja. Üks kord tegi Janari loodus õpetuse tunnis nalja. Nali koosnes sellest, et Janar ajas oma näo punaseks ja ütles imelised kõik naersid aga mitte õpetaja tema arust on Janari naljad tobedad.
Eesti keeles teeb Janari ka palju nalja koos Kaspariga ja need naljad on ka head mulle meeldib nali siis kui see on naljakas mitte tobe kus on ropud sõnad sees. Janari tegi üks kord eesti keele tunni ajal nalja.See nali oli nii moodi, et ta hakkas rääkima nii imelikult ja kõik naersid.Janari koketeerib sõnu nii naljakalt kui ütle sõna valesti.
Ma ise olen ka teind eesti keele tunni ajal nalja kui mul oli nina kinni ja ma hingasin läbi nina tuli natuke nagu heeliumit ja me Kristoga hakkasime naerma ja selle pärast saime tunni töö eest hinde.
Oleme klassiga ka teinud nalja. Üks nali oli see kui meie klassijuhataja hakkas meiega vene keelse rääkima ja keegi ei saanud aru peale Natalja. Pärast küsisime millest õpetaja rääkis aga ta ei ütelnud. Meie klassijuhataja kutsus Kristo klassi ette ja pidi tahvlile kirjutama ühe sõna samal ajal võttis klassijuhataja Kristo tasku pükstest rongi sõidu plaani ja uuris seda. Kristo ei saanud arugi et midagi võeti talt taskust ära. Terve klass naeris selle üle.
Kõige naljakam nali mida ma olen kuulnud oma klassis on see kui Ken ja Natalja karjusid üksteise peale ja see oli nii naljakas vaatada, et ma sain kõhu krambid, et nad karjusid üksteise peale ja kui Marti tantsis oma tantsu ka mida oli ta just välja mõelnud ja see oligi naljakas.
Nii, et meie klassiga saab palju nalja meil on lõbus klass vähemalt meil on huumori mehi jätkub.

ülesanne 10

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
Mõrva tahtis sooritada Karl oma sõbra Mikele kes oli temalt ära varastanud tema kalli kella.Karl oli väga vihane Mike peale,et ta oli tal ära varastanud kella.Karl otsustas oma sõbra ära tappa.Karl plaanis mõrva teha Mikele kell 1 öösel.Karl võttis kodunt oma püstoli ja sõitis oma sõbra poole.Karl jõudis oma sõbra maja ette.Karl astus oma autost välja ja läks Mike majja.Mike magas oma voodis ega kuulnud midagi.Karl läks kohe Mike magamis tuppa,et teda tappa ära.Kõrval majas vaatas kes on Mike majas tavaliselt Mike maga sel kella ajal.Karl sai kohe aru ja kustutas kohe tuled ja peitis end ära juhuks kui naaber peaks tulema nede ukse taha.Karl arvas,et naabreid ei tule ja läks tappma Mike.Karl lasi oma püstolist Mike ja läks kohe ära MIke juurest,et tema ei jääks süüdi.Karlil oli hea meel ,et ta tappis oma kella varastaja ära.Varsti sai politsei teada,et Mike oli Karlilt varastanud kella ja Karli hakkati kahtlustama.Politsei sai teada,et Karlil oli püstol ja kuul sobis selle püstoliga.Karl sai vahistatud ja Karlil ei olnud heam meel,et ta peab olema 20 aastat vangis oma sõbra tappmise eest.

ülesanne 9

harjutus 2
Eksisin järgmiste sõnade kokku- ja lahkukirjutamises:
niiest kootud viisud-(niinest kootud viisud)

harjutus 3
Kõik oli õige.

Kriminaalkirjandus

ülesanne1.
Selgita mõisteid "detektiiv" ja "kriminaalne" Internetist leitavate sõnastike abil.
Nt
http://www.keeleveeb.ee
http://www.eki.ee/dict/qs2006

detektiiv-salapolitseinik
kriminaalne-kuritegelik,kuritegevusega seotud või sellesse puutuv.

ülessane2.
Mis on kriminaalromaan?
Mine aadressile http://et.wikipedia.org/wiki/Kriminaalromaan ning loe läbi artikkel. Vasta järgmistele küsimustele täislausetega!

1. Millistest komponentidest koosneb kriminaalromaan?
Komponentid on kriminaalromaanis mõrv,detektiiv teda aitab vahel politsei,siis kuritegia on antikangelane.
2. Nimeta kriminaalromaani 3 liiki
liigid:
Thriller
kohtudraama
detektiiviromaan
3. Mis oli esimene kriminaalromaan?
Esimene kriminaalromaan oli Edgar Allan Poe teost Mõrvad Rue Morgueil (1841)

4. Kes on loonud sellised tegelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason?
Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson
Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings)
Georges Simenon (inspektor Maigret)
Erle Stanley Gardner (advokaat Perry Mason)

5. Milliseid kriminaalromaane hakkas kirjutama Raymond Chandler?
Raymond Chandleri hakkas kirjutama karmi koolkonna romaanides püütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud.

Eesti keele sõnaraamatu kasutamine

poogen-tüüpsõna 8 (teatud suurusega paberileht)
poogen,poogna,poognat.

õudne-tüüpsõna 11 (mingi omadus väga suurel määral)
õudse,õudsa,õudsat

korsten-tüüpsõna 8 ja 38
korstent,korstna,korsnat

aldis-tüüpsõna 34 (vastuvõtlik,kergesti mõjutatav)
aldis,alti,aldist
needma-tüüpsõna 63
needma,needa,nean,needis,neetakse,neetud

vaaritama-tüüpsõna 52(keetma, toitu valmistama)
vaaritama,vaaritamise,vaaritasin

teadma-tüüpsõna 63
teadma,teada,tean,teatakse,teatud

teotama-tüüpsõna 51(solvama,häbistama,laimama,rüvetama)
teotama,teotamise,teotasin

Millist sõnasobib kasutada vaid argikeeles.Koosta selle sõnaga lause.
Korstnast tuleb suitsu.

Eesti keele sõnaraamatu kasutamine

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhitekt,
brikett, taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, traagiline,
hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linlane, professor, režissöör, vargsi, müüja, finiš.

1.Poes oli müügil apelsin.
2.Mehel oli kottis mandariin.
3.Eesti Vabariigil on president.
4.Tahvlil oli hea anekdoot.
5.Ühet meest jälitas detektiiv.
6.Ema taldrikul oli kotlet.
7.Garaaž on meie maja kõrval.
8.Meie klassil on garderoob.
9.Meist käis mõõda kiirkäija.
10.Minu isa töökojas on materjal.

rääkimis koht

võite rääkida mis olete teinud kus käinud ja muud sellist.

ma ei tea midagi

ma ei tea midagi sellest mis me teeme